Eesti Ringhäälingumuuseumis käivitatakse laupäeval, 15. detsembril kell 12 unikaalne museaal – 1930. aastatel ehitatud peegelkruviga kaugenägemisaparaat ja avatakse näitus “Jaam”
1930.aastatel oli telehuvilistel võimalus pikal ja kesklainel eetrist püüda Londonist, Berliinist ning Moskvast väljastatavaid telesaateid. Eestis kasutati nende telesaadete vaatamiseks enamasti Nipkowi kettaga aparaate, milliseid 1937. aastal oli umbes 50.
Peegelkruviga kaugenägemise seadmete ehitamise ja kasutamise kohta seni andmeid ei olnud, kuid 2012. aasta alguses leidis muuseum Tartust siiski ühe sellise. 1930. aastatel tartlase Albrecht Ansipi poolt ehitatud peegelkruviga kaugenägemise aparaadi kinkis muuseumile tema poeg Andres Ansip. Seadme seadis muuseumi jaoks “töökorda” insener Mati Tähemaa, kes 15. detsembril kell 12 unikaalset kaugenägemisaparaati tutvustab ja üheks korraks filmimiseks käivitab.
Ringhäälingumuuseumi fotonäituse “Jaam” avamisega tähistatakse 95 aasta möödumist Türi raadiosaatejaama töö algusest. 15. detsembril 1937. aastal tööd alustanud saatejaam oli valmimise aastal moodsaim Euroopas, 196,6 meetri kõrgune mast ainulaadne. Jaama hävitasid 1941. aastal taganevad punaväelased.
Näitus “Jaam” on põgus tagasivaade läbi vanade fotode jaama loole selle ehitamisest kuni hävitamiseni. Lisaks saab näitusel kuulata Riigi Ringhäälingu direktori Fred Olbrei meenutusi saatejaama ehitamisest ja käia videopildi vahendusel ekskursioonil täna töötavates AS Levira saatejaamades Koerus, Pärnus, Kohtla-Nõmmel, Valgjärvel ja Teletornis.